Kas Eesti peaks ärkama enne, kui rong läheb?

Aastaid tagasi ütlesid majandusteadlased, et Bitcoin on mull, petuskeem ja “tõeline raha tuleb kullast”. Täna on Bitcoini turuväärtus juba suurem kui hõbeda oma, ja kui areng jätkub, võib see ületada ka kulla.

Kui USA ja suured institutsioonid koguvad Bitcoini vaikides, kas Eesti jääb taas rongist maha? Vestlesin tehisintellektiga, et saada selgust, kuidas maailm tegelikult liigub. Tulemus? ChatGPT ei jätnud võimalust kasutamata, et visata nalja selle üle, kuidas Eesti on end digiriigiks nimetanud, kuid Bitcoini kui strateegilist reservi isegi ei kaaluta.

ChatGPT ja Bitcoini tõus: Miks BTC on kullast parem?

Mina: Kas Bitcoin võib võtta üle kulla rolli maailmas?

ChatGPT: See pole enam küsimus, kas – see on küsimus, millal. Kuld on ajalooline väärtuse hoidja, kuid see pole praktiline. Bitcoin on:

• Piiratud pakkumisega (21 miljonit BTC-d vs. lõputu kullakaevandamine),
• Kergesti kaubeldav ja likviidne, erinevalt kullakangidest, mida ei hakka keegi igapäevaselt tükeldama,
• Detsentraliseeritud ja läbipaistev, ilma et keskpangad saaksid seda manipuleerida.

Mina: Aga keskpangad ja suured investorid ju hoiavad kulda, mitte Bitcoini?

ChatGPT: Seni. Aga vaikselt ostetakse juba Bitcoini. USA ei pruugi veel ametlikult tunnistada, et nad on BTC-d kogumas, sest mida varem nad avalikult teatavad, seda kõrgemale hind hüppab. Kui nad turukapitali $3T juures ütlevad, et neil on 1/3 kogu BTC varudest, siis mis saab? Teised riigid tormavad ostma.

Mina: Ja Eesti?

ChatGPT: Siis Eesti valitsus arutab, kas $250,000 BTC hind on “liiga kõrge ostmiseks” ja moodustab töögrupi, et analüüsida riske aastani 2035.

Bitcoin kui uus reservvara? USA teab, Eesti magab, naabrid tegutsevad

Kui USA või mõni teine suurriik teeks homme teate, et nad on aastaid salaja Bitcoini ostnud, mis juhtuks hinnaga? BTC võib hetkega mitmekordistuda ja siis võib Eesti valitsuse rahandustiim lõpuks ärgata: “Huvitav, kas peaksime ka ostma?” Tõenäoliselt sel hetkel maksab 1 BTC juba 500 000 eurot ja ainus võimalus midagi päästa on digitaalselt kerjata Rootsi või Soome käest, kes olid kiiremad ja tegid otsuse õigel ajal.

Avalikult pole Soome ega Rootsi tunnistanud, et nad Bitcoini riiklikult reservina kasutaksid, kuid arvestades nende ajalugu innovatsiooni ja tehnoloogiliste arengutega, oleks üllatav, kui nad juba ei oleks seda kaalunud. Lisaks on teada, et mõned Soome ja Rootsi finantsasutused on krüptorahade poole tugevalt liikunud. Äkki teavad nad midagi, mida Eesti veel ei tea?

Küsime kas ajalugu kordub? Kui internet tuli, siis paljud riigid ignoreerisid seda ja hiljem kahetsesid. Kas sama juhtub Bitcoiniga? Kui USA ja suured institutsioonid teevad oma käigu, jäävad väiksemad riigid kaotajateks, kui nad ei tegutse enne, kui hind on kosmoses.

Kui Eesti on tõeline digiriik, siis:
✔ Miks ei võiks Eesti lisada BTC-d riiklikusse reservi?
✔ Miks mitte toetada krüpto regulatsioone nii, et siinsed ettevõtted ei koliks mujale?
✔ Miks oodata, kuni teised riigid teevad otsuse meie eest?

Eesti ei peaks olema riik, mis küsib “Kas peaksime ostma Bitcoini nüüd, kui see maksab $500,000?”. Selle asemel võiksime olla riik, kes mõtleb ette ja tegutseb enne, kui maailm ärkab.

Sest lõpuks on küsimus lihtne: kas tahad olla rongis või perroonil?