1. Probleemi kirjeldus: Eestis on sündimuse langus ja kasvav sotsiaalkoormus
Eesti rahvastik vananeb, sündimus on madal ja tööealiste arv väheneb. See tähendab, et noorem põlvkond peab ülal pidama aina suuremat hulka pensionäre ja sotsiaalteenuste saajaid. Põhiseaduse preambul rõhutab riigi püsimajäämist, mis on täna aktuaalsem kui kunagi varem.
Suureneb küll maksukoormus, kuid toetused peredele ei ole põrmugi piisavad, et tegelikult aidata sündimuse tõstmist. See seab Eesti silmitsi paradoksiga: kuidas tagada rahvastiku kasv, samal ajal kui on vaja perede sissetulekutest rohkem võtta? Kas võrdse kohtlemise põhimõte on järgitud?
2. Ametnik vs töötaja – seaduslik ebavõrdsus väikelast kasvatava vanema kohtlemisel
Eesti seadused koheldavad avalikus sektoris töötavat väikelaste vanemat erinevalt võrreldes erasektoris töötavaga. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) ja Töölepingu seaduse (TLS) vahelised erinevused viitavad selgele ebavõrdsusele.
- Avaliku teenistuse seaduse (ATS) järgi on ametnikel suurem kaitse lapse kasvatamise tõttu.
- ATS § 105: kui ametnik kasvatab alla 7-aastast last ja ta vabastatakse teenistusest, on tal õigus 12 kuu palga suurusele hüvitisele või teenistusse ennistamisele.
- Samal ajal saab tavaline töötaja ainult 3 kuu hüvitise (TLS § 109) ning tal ei ole õigust ennistamisele..
- Miks lapse kasvatamise mõju tööturule on erinev ainult töölepingu liigi tõttu?
- Järelikult on töölepingu alusel töötaval lapsevanemal palju nõrgem kaitse kui ametnikul.
- Kui töötaja kasvatab üle 3-aastast last ja tema tööleping lõpetatakse, ei ole tal samasugust kaitset nagu ametnikul.
- Kui eesmärk on toetada väikelapsevanemaid, sest lapsed muudavad neid turul vähema atraktiivsemaks, siis miks erasektori töötaja on halvemas positsioonis kui ametnik?
📌 Järeldus: Kui eesmärk on tagada Eesti kestmine läbi sündimuse suurenemise, siis ei ole loogiline, et töötavat väikelapse vanemat koheldakse tööõiguslikult erinevalt sõltuvalt sellest, kas ta on ametnik või erasektori töötaja. Võ kas ebavõrdse kohtlemise eesmärk on ametniku suurem kaitse, et tagada vajalik riigi efektiivne toimimine?
3. Kas ametnike tugev kaitse ei tekita hoopis ebaefektiivsust ja kulusid riigile?
- Kui ametnikku ei saa kergesti vallandada, tekib bürokraatlik mugavustsoon.
- Kui riik kulutab maksumaksja raha ametnike ülalpidamiseks ja suuremateks hüvitisteks, jääb vähem raha peredele, kes seda vajavad.
- Süsteem, mis peaks toetama peresid, hoopis võimendab ebaefektiivsust avalikus sektoris.
💡 Kui iibe probleem on riiklik prioriteet, siis peaks riik eelistama perede toetamist, mitte ülereguleeritud avalikku sektorit.
4. Kas sotsiaaltoetuste sihitum jagamine oleks õiglasem?
Praegu jagab riik toetusi kõigile võrdselt põhimõtte alusel, mis tähendab, et nii madalapalgalised kui ka kõrgepalgalised lapsevanemad saavad sarnase toetuse. Kuid kas see on õiglane ja efektiivne?
- Kõrgepalgalised pered ei vaja toetusi samaväärselt madalapalgalistega.
- Kui toetused suunata rohkem abivajajatele, võiks toetuste suurus olla oluliselt kõrgem.
- Kui toetuste süsteem soosiks neid, kelle tulubaas väheneb lapse saamise tõttu, tekiks rohkem peresid, kellel oleks reaalselt võimalik lapsi kasvatada ilma majandusliku surve all olemata.
💡 Kui eesmärk on Eesti püsimajäämine, siis ei ole mõistlik põhjendus, miks sotsiaaltoetusi ei jaotata sihitult vastavalt vajadusele. Miks ei kohelda kaitse tagamisel isikuid erinevalt, nagu näiteks ametnikke võrreldes töötajatega? Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et selleks et kõik oleks võrdselt koheldud, tuleb ebavõrdseid kohelda ebavõrdselt.
5. Lahendus: Avaliku sektori efektiivsemaks muutmine ja sotsiaaltoetuste ümberkorraldamine
✅ Avaliku sektori efektiivsemaks muutmine
- Ametnike õigused ja hüvitised peaksid olema sarnased eraettevõtetes töötavate inimestega.
- Vajalik on reform, mis vähendab bürokraatiat ja suunab kokku hoitud raha perede toetuseks.
✅ Sotsiaaltoetuste sihitum ja õiglasem jagamine
- Kõrgepalgalised ei vaja lapsetoetusi.
- Toetused peaksid olema vajaduspõhised – sissetulekute ja varalise seisu alusel.
- See võimaldaks toetuste määra tõsta nende jaoks, kellel seda päriselt vaja on.
✅ Väikelaste vanemate võrdne kohtlemine tööõiguses
- ATS ja TLS vahelised ebavõrdsused tuleb kaotada.
- Töötavad lapsevanemad peavad saama sama kaitse ja hüvitised sõltumata sellest, kas nad on ametnikud või erasektori töötajad.
Lõppsõna: Kas Eesti tahab lahendada iibeprobleemi või jätkata ebaefektiivset süsteemi?
- Kas riik suunab ressursse bürokraatia ülalpidamisse või sinna, kus neid tegelikult vajatakse?
- Kas Eesti soovib lahendada iibeprobleemi või lihtsalt jätkata maksuraha valesse kohta suunamist?
- Kas on aeg teha tööõiguslik reform, mis kaotab ebaloogilise ebavõrdsuse väikelaste vanemate vahel?
📌 Kui soovime, et Eesti rahvastik püsiks ja kasvaks, tuleb reformida nii tööõigus kui sotsiaaltoetuste süsteem – sihipärasemaks ja õiglasemaks. Kui ametnikud vajavad töötajatest suuremat kaitset, siis kas ka nende maksukoormus ei võiks olla kõrgem? Võib-olla aitaks see kaasa nii efektiivsusele kui ka iibele?