Konkurents on turumajanduse alustala, kuid kas Eestis on see päriselt võrdne? Kas väiksematel ettevõtetel on samad võimalused kui suurtel tegijatel? Paljud alustavad ja väikeettevõtted tunnevad, et seadusandlus, regulatsioonid ja riigi otsused soosivad pigem suuri ettevõtteid, samas kui väiksematel on keerulisem läbi lüüa. Kas see on tõesti nii või on tegu pigem ettekujutusega?
📌 Kas väiksematel ettevõtetel on samad võimalused?
Eestis on küll olemas konkurentsiseadus, mille eesmärk on tagada aus mäng kõigile turuosalistele, kuid reaalsuses kohtavad väiksemad ettevõtted mitmeid takistusi: ✅ Bürokraatlik koormus – keerulised aruandlusnõuded, litsentsid ja regulatsioonid, mida on väikestel keerulisem täita kui suurtel, kellel on eraldi osakonnad selleks. ✅ Ligipääs kapitalile– suurtel ettevõtetel on lihtsam saada pangalaenu, investeeringuid ja riiklikke toetusi, samal ajal kui väiksematel on keerulisem pangaga läbirääkimisi pidada. ✅ Riigihangete kriteeriumid – tihti on tingimused seatud nii, et ainult suured tegijad vastavad neile (nt varasem suur käive, suured tagatised jne). ✅ Maksukoormus – väiksemad ettevõtted ei saa alati maksusoodustusi, mida suured korporatsioonid saavad läbi keerukate struktuuride.
📌 Õiguslikud ja bürokraatlikud takistused väikeettevõtjale
Kas seadusandlus toetab pigem suuri ettevõtteid? Mõned näited, kus väiksematel on raskem:
- Tööjõu regulatsioonid – väiksematele ettevõtetele on keerulisem hallata tööõiguslikke kohustusi, sest neil pole eraldi personaliosakonda. Lisaks võib üksik töövaidlus tähendada väikesele ettevõttele suurt finantskoormust – näiteks kui tuleb maksta töötajale hüvitist kolme kuu töötasu ulatuses, on see 1–2 töötajaga ettevõttele hoopis suurem koormus kui 100 töötajaga ettevõttele. Seega ebavõrdseid tuleks võrdsuspõhimõtte järgi käsitleda ebavõrdselt.
- Andmekaitse (GDPR) – suurkorporatsioonidel on eraldi andmekaitsespetsialistid, väiksematel tuleb ise süsteem üles ehitada ja riskidega toime tulla.
- Hinnasurve ja ostujõud – suuremad ettevõtted saavad paremad tingimused tarnijatelt ja partneritelt, väiksematel on keerulisem läbirääkimisi pidada.
Kas see tähendab, et väiksemad ettevõtted jäävad automaatselt ebasoodsasse olukorda? Mitte tingimata, aga süsteem soosib pigem suuremaid tegijaid.
📌 Maksusüsteem ja konkurents – kas väiksemad ettevõtjad on maksukoormuse lõksus?
Maksusüsteem Eestis soosib suurettevõtteid ja seab väiksemad tegijad raskemasse olukorda:
- Suurfirmad maksavad dividendidena – omanikud võtavad raha dividendidena välja ja maksavad ainult 20% tulumaksu (või madalamat määra, kui kasutatakse madalama määraga dividende).
- Väikeettevõtjad ja FIE-d maksavad rohkem – kui ettevõtja on ise oma firma töötaja, siis ta peab maksma sotsiaalmaksu, tulumaksu ja muud tööjõumaksud, mis teeb tema maksukoormuse märksa suuremaks kui dividendidena välja makstud kasumil.
- Teenusepõhised väiksed OÜ-d (nn „OÜ-tamine”) on suurema maksukoormuse all – kui ettevõtja müüb oma isiklikku teenust (nt juuksurid, pagarid, IT-teenused, disain, nõustamine), siis ta on justkui sundolukorras – ta ei saa võtta dividende nagu suurfirmad, sest ta peab ise endale palka maksma.
- Konkurents on ebavõrdne – väikeettevõtjad ei suuda pakkuda sama madalat hinda kui suured ettevõtted, sest nende maksukoormus on suurem.
Kas see tähendab, et väikeettevõtted peaksid saama soodustusi või erisusi? Maksustamine on üks võtmeteemasid, mis mõjutab ettevõtjate valikuid ja konkurentsivõimet.
📌 Suurte ettevõtete eelised ja riigi roll konkurentsis
Mõned näited, kus suured tegijad on eelisseisus:
- Riigihangete kriteeriumid – väiksemad pakkujad ei pääse ligi suurtele projektidele, sest nõuded on liiga kõrged.
- Toetused ja maksusoodustused – suured saavad tihti toetusi teadus- ja arendustegevuseks, mida väiksematel on raskem taotleda.
- Lobby ja mõjuvõim – suurettevõtetel on ressursid, et mõjutada seadusandlust ja teha lobitööd.
Samas on ka väikestel ettevõtetel eeliseid – nad on paindlikumad, kiiremad kohanema ja saavad keskenduda nišile. Küsimus on selles, kas Eesti ärikeskkond peaks rohkem toetama võrdset konkurentsi?
📌 Kuidas süsteemi parandada? Võimalikud lahendused
📌 Lihtsustada bürokraatiat väiksematele ettevõtetele – vähem regulatiivset koormust ja rohkem digitaalseid lahendusi. 📌 Võrdsemad tingimused riigihangetes – kohandatud nõuded, et ka väiksemad saaksid osaleda. 📌 Rohkem ligipääsu rahastusele ja toetustele – väiksemate ettevõtete investeeringute ja innovatsiooni soodustamine. 📌 Selgemad konkurentsireeglid ja järelevalve – et suured ei saaks väiksemaid turult välja suruda ebaausate võtete abil. 📌 Tööõiguslikud erisused väiksematele ettevõtetele – et väiksemad ettevõtted ei peaks täitma samas mahus kohustusi nagu suurettevõtted, arvestades nende piiratud ressursse. 📌 Maksusüsteemi õiglasem struktuur – et teenusepõhised väikeettevõtted ei satuks võrreldes suurfirmadega ebasoodsasse olukorda.
📢 Kas oled tundnud, et Eesti ärikeskkond soosib pigem suuri ettevõtteid?
Kas oled ise kogenud olukordi, kus bürokraatia, regulatsioonid või turutingimused on sinu ettevõttele takistuseks saanud? Jagage oma kogemusi ja mõtteid! Võib-olla on aeg algatada laiem debatt selle üle, kuidas tagada ausam konkurents Eesti ettevõtluses.