Mõnikord ei ole vaja süsteemi rünnata. Piisab, kui seisad selle ette ja hoiad peeglit. Süsteem ise kutsub peeglit hoidma. See ei ole rünnak, see on kutse – mõelda, kuidas taastada usaldus, toimivus ja väärikus. Mitte läbi võimu, vaid läbi teise mõtlemise viisi. Autoriteet ei tule enam tiitlist Me elame ajas, kus kohtusüsteemi autoriteet ei tulene enam ameti positsioonist, vaid […]

Mida teeb Bitcoin, kui hõbe põrub? Tavid avaldas hiljuti artikli, mis käsitleb kulla ja hõbeda hinnasuhte põhjal võimalikku majanduskriisi.Tegemist on klassikalise turuhäire analüüsiga – tugev sõnum, mis kutsub tähele panema, ent samas hoiatab: „See on vaid üks näitaja.“ Ja lõpuks müüakse sulle hoopis münt.Mõjuv tekst, aga artikli suurimaks puuduseks pole mitte see, mida ta ütleb

Kohtuotsus, mis ei näe inimest, ei ole õiglus Õigusriigi ülesanne ei ole karistada neid, kes on eksinud vormi vastu, vaid kaitsta neid, kellel on sisu. Aga mis juhtub siis, kui kohtumenetlus muutub nii tehniliseks, et inimene kaob ära? Tsiviilkohtumenetluses räägitakse tihti õiguse kättesaadavusest – õigust peab olema võimalik taotleda lihtsalt, kiiresti ja võimalikult väikeste kuludega.

Õigussüsteem kaldub vormikeskseks, mitte sisuliseks otsustamiseks. Õigusriik tugineb kohtunike sõltumatusele ja erapooletusele. See ei ole sõnakõlks, see on süsteemi nurgakivi, mis tagab, et õigusemõistmine toimub objektiivselt ja seaduse järgi. Kuid kuidas tagada, et see sõltumatus ei muutu vastutamatuseks? Kas praegune kohtusüsteem võimaldab tõhusalt kontrollida, kui kohtunik rikub oma ametieetikat või mõjutab menetlust viisil, mis ei

Kas tsiviilkohtumenetlus vajab restarti? AI ja blockchain võivad olla lahendus Kohtumenetlused venivad, pooled esitlevad tõendeid viimasel hetkel ning advokaadid kulutavad tunde tarbetule vaidlusele. Mida kui menetlus toimiks teisiti? Kujutame ette süsteemi, kus AI struktureerib vaidluse, eemaldab müra ja aitab kohtuasja alustamisel koheselt keskenduda sisulistele küsimustele. See ei ole ulme – see on idee, mida ma

Kas AI on lihtsalt tööriist või midagi enamat? AI Act, seab reeglid tehisintellekti (AI) arendamiseks ja kasutamiseks, edendades innovatsiooni ning tagades samal ajal inimeste õiguste ja ohutuse kaitse. Kuid kas ühiskonna jaoks oleks veel liiga vara mõelda hoopis sellele, et ka AI ise võiks vajada õigusi? AI on tänaseks muutunud palju enamaks kui lihtsalt tarkvaralahendus. AI

Viimastel aastatel on Eestis olnud mitmeid teemasid – alates tuuleparkidest ja elektrihinna kujunemisest kuni Rail Balticu ning Nursipalu harjutusvälja laiendamiseni – kus kodanikud tunnevad, et neil pole reaalset võimalust kaasa rääkida. Kui avalik debatt on suletud, otsused tehakse kinniste uste taga ja kriitika saab kiirelt sildi “vandenõuteooria”, siis tekib küsimus: kas selline lähenemine on kooskõlas põhiseadusega?

Kas Eesti peaks ärkama enne, kui rong läheb? Aastaid tagasi ütlesid majandusteadlased, et Bitcoin on mull, petuskeem ja “tõeline raha tuleb kullast”. Täna on Bitcoini turuväärtus juba suurem kui hõbeda oma, ja kui areng jätkub, võib see ületada ka kulla. Kui USA ja suured institutsioonid koguvad Bitcoini vaikides, kas Eesti jääb taas rongist maha? Vestlesin tehisintellektiga,

1. Probleemi kirjeldus: Eestis on sündimuse langus ja kasvav sotsiaalkoormus Eesti rahvastik vananeb, sündimus on madal ja tööealiste arv väheneb. See tähendab, et noorem põlvkond peab ülal pidama aina suuremat hulka pensionäre ja sotsiaalteenuste saajaid. Põhiseaduse preambul rõhutab riigi püsimajäämist, mis on täna aktuaalsem kui kunagi varem. Suureneb küll maksukoormus, kuid toetused peredele ei ole